Kuigi tõenäoliselt on vähe inimesi, eriti autoomanike seas, kellele liiklus- või kaskokindlustus oleksid võõrad sõnad, siis küsitakse endiselt palju, millisel juhul tuleks kumbagi neist eelistada, kas need asendavad teineteist või miks tuleks need mõlemad sõlmida? 

Millega on siis ikkagi tegemist, millal ühte või teist eelistada ning mille järgi endale õige kindlustus valida?

Alustame liikluskindlustusest. Tegemist on kindlustusliigiga, mis on seadusest tulenevalt  kohustuslik kõikidele autoomanikele. See tähendab, et liikluses ei tohi kasutada sõidukit, millel ei ole liikluskindlustust. Tegemist on kindlustusliigiga, mille puhul hüvitab kindlustusandja ehk kindlustusselts liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanu autole, ehk osapoolele, kes ei olnud liiklusõnnetuse toimumises süüdi.

Selleks aga, et kindlustada enda sõiduk ka näiteks varguse, vandalismi, liiklusõnnetuse põhjustamise või loodusõnnetuse korral, on oluline sõlmida lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka kaskokindlustus.

Kaskokindlustuse näol on tegemist kindlustusliigiga, mille puhul hüvitab kindlustusselts kahju liiklusõnnetuse tekitanud autole. Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustusliik, mida eelkõige sõlmitakse uute autode puhul nii laenuandjate soovitusel liisinguperioodiks kui liisingu lõppedes ka enda isiklike riskide minimeerimiseks. Küll aga jääb see siiski liisinguperioodi lõppedes või ka vanemate autode puhul tihtipeale tagaplaanile.

Ühe peamise põhjusena võib siinkohal olla klientide seisukoht, et „nendega ei juhtu nagunii midagi“ ja „tegemist on nii vana autoga“, mistõttu ei tundu lisakulutuste tegemine otstarbekas. Küll aga tasub siinkohal olla pisut ettenägelikum ja mõelda enda jaoks läbi ka võimalikud „mustad“ stsenaariumid. Kuigi kaskokindlustuse makse võib esialgu tunduda kõrge ning ebavajalik, on see liiklusõnnetuse põhjustamise korral nii sõiduki taastamistööde kui ka sõidukis viibinud vara ja sõitjate ravi tagamise juures väga oluliseks abiks. Küll aga tasub vanade autode puhul pidada enne kindlustuse sõlmimist konkreetse eelistatud seltsiga nõu ning uurida, millised on nende soovitused konkreetse sõiduki kindlustamisel.

Kaskokindlustus katab erinevaid kahjusid, alustades põhilisest – Koguriskikindlustusest, mis tagab auto taastamise mistahes auto ettenägematu ja ootamatu kahjustumise korral kuni Autoabi, Asendussõiduki kindlustuse ja teiste lisariskideni välja.

Kui Autoabi tuleb appi erinevates ootamatutes olukordades, milles sõiduki kahjustumisest tulenevalt ei ole võimalik sellega enam edasi liigelda, siis näiteks õnnetusjuhtumikindlustuselisarisk hüvitab liiklusõnnetuse korral valuraha liiklusõnnetuse hetkel autos viibinutele, muu hulgas näiteks püsiva puude tekkimise korral. Teine, klientide seas populaarsust koguv lisarisk on sõiduki remont tootja volitatud esinduses. Tegemist on lisariskiga, mille valinud klientide auto remont teostatakse ka peale garantiiperioodi lõppu autotootja poolt volitatud esinduses, kasutades selleks originaalvaruosaid.

Seega on tänu kaskokindlustusele võimalik tagada endale oluliselt laiapõhjalisem turvatunne. Lisaks väljatoodud näidetele sisaldab kaskokindlustus veel mitmeid erinevaid lisariske, mille vahel saavad kõik kaskokindlustuse sõlmijad just endale sobivad ja vajalikud välja valida.

Eelnevast tulenevalt tuleb tõdeda, et täieliku kaitse loomiseks on lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele oluline sõlmida ka laiapõhjaline kaskokindlustus, mis tagab majandusliku kindlustunde ka liiklusõnnetuse põhjustanud auto juhile.

Küll aga on siinkohal oluline rõhutada, et kummagi kindlustusliigi puhul ei ole tegemist kaitsega, mis kataks sõiduki loomulikul teel toimuva amortiseerumisega kaasnevaid kulusid. Teisisõnu tähendab see seda, et auto loomuliku kulumise tagajärjel tekkinud kahjustused ei kuulu kindlustuse poolt hüvitamisele.

Vaata lähemalt BTA liiklus- ja kaskokindlustuse võimalusi juba autokindlustuse alamlehelt

NB! Kodulehel sõlmides on liiklus- ja kaskokindlustuse koos ostes -10% soodsam!
Artikkel on avaldatud ka Viimsi Uudistes