Sõiduõpetaja: pimedas on juhid nähtavuse suhtes liialt enesekindlad

Pimedal ajal on inimnägemine paratamatult piiratud: vaateväli kitseneb, kontrastitaju väheneb ja kaugemad või tumedamad objektid sulanduvad ümbritsevasse. See jätab juhile ohtude märkamiseks oluliselt vähem aega. BTA ekspert selgitab, miks see nii on, kummutab udutuledega seotud müüdi ja jagab praktilisi soovitusi ohutumaks liiklemiseks.

BTA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja ja sõiduõpetaja Tõnis Adra sõnul on sügisest kevadeni Eesti juhtidel juba ainuüksi pimeda tõttu piiratud nähtavus. „Inimsilm ei ole loodud pimedas liiklemiseks: kontrastitaju on nõrk, vaateväli kitseneb ja näiteks tumedates riietes jalakäijat eristame sageli alles siis, kui juba ohtlikult lähedal oleme,“ ütleb Adra.

Liikuva juhi vaateväli on üllatavalt kitsas

Seistes on inimese nägemisväli ligikaudu 180 kraadi, kuid kiiruse kasvades aheneb see kiiresti. Kiirusel 80 km/h näeb juht vaid umbes 60 kraadi ulatuses ning ülejäänu jääb tema tajust välja.

„Juhtidena peame teadvustama, et mida kiiremini sõidame, seda vähem ümbritsevat näeme ning seda vähem jääb aega reageerimiseks,“ rõhutab Adra ja lisab, et selles kontekstis peab ütlus, et suur kiirus teeb pimedaks tõesti paika.

Lisaks on silmadel vaja aega, et pimedusega kohaneda. Vastutuleva auto tugev valgus võib juhti 2–5 sekundiks pimestada ning täielik kontrastitaju taastub alles poole minutiga. Ka mõne sekundi jooksul jõuab auto liikuda kümneid meetreid.

Põhjus, miks inimesed pimedas halvemini näevad, peitub silma anatoomias. Hämaras töötavad silma kepikesed annavad vähem detailset pilti ning värvieristus ja kontrastitaju langevad.

„Olen ise osalenud katses, kus jalakäija seisab tee ääres tumedates riietes ning näeb autotuledes veel ajalehe tekstigi lugeda, kuid autojuht ei suuda teda enam lähitulede valguses muust ümbritsevast eristada,“ jagab sõiduõpetaja ning rõhutab, et helkur ei ole aksessuaar, vaid elupäästja.


Liiklusjärelvalvekeskuse tulede test: fotol on helendavate postide vahe 5m ja vahed mõõdetud mõõterattaga. Pildistatud sõidukil on täis-LED tuled.

Füüsika vastu ei saa

Kiirus ja peatumisteekond on omavahel võrdelises seoses ning selle vastu ei saa. „Kui juhi reageerimisaeg on keskmiselt 1–1,6 sekundit, siis kiirusel 90 km/h tähendab see 25 meetrit läbitud teed enne, kui jalg üldse pidurile jõuab ning sellele lisandub pidurdusmaa. Seega, kui nähtavus on 50 meetrit ja sõidad 90-ga, siis ohtu märgates õigeaegne seismajäämine lihtsalt ei mahu füüsika piiridesse,“ selgitab BTA kahjukäsitluse ekspert, kes juhtumeid analüüsides sama tõdemust sageli nentima peab.

Ka levinud müüt, et lähituled ja udutuled koos annavad pimedal ajal parema nähtavuse, ei pea Adra sõnul 90 km/h sõites paika. „See kombinatsioon valgustab auto ninaesise üle ja silma pupill tõmbub kokku. See tähendab, et näed eredalt väga lähedale, aga mitte kaugemale. Kasu on sellest ainult juhul, kui liigud poole aeglasemalt – umbes 45 kilomeetrit tunnis,“ ütleb Adra.

„Pime aeg ei ole midagi erakordset – see kordub igal aastal. Oluline on mõista, kuidas meie silmad tegelikult toimivad, ja valida oludele vastav sõidukiirus, mis annab aega reageerida,“ rõhutab Adra. „Kui juht ei alanda kiirust ega arvesta piiratud nähtavusega, sõidab ta sõna otseses mõttes oma tulede ette. Siis ei aita enam ei kogemus ega tehnoloogia,“ lisab ta ning tõdeb, et igal sügistalvel korduvad õnnetused, mis oleksid olnud välditavad.

Pimedal ajal sõitmise ABC

• Alanda kiirust, rohkem kui tundub vajalik.
  Eriti maanteel, kus teemääres võivad liikuda metsloomad. Põder on suur loom ning kokkupõrke tagajärjed on sageli väga tõsised.
• Hoia pilk teeservadel.
  Juhid kipuvad vaatama ette kitsasse valgusvihku, kuid ohud tulevad just külgedelt.
• Hoia tuled ja klaasid puhtad.
  Märja ilmaga määrduvad tuled kiiresti, vähendades valgustugevust. Samuti tasub auto salonginäidikute valgustus võimalikult madalaks keerata.
• Kasuta udutulesid vaid siis, kui neid päriselt vaja on.
  Vastasel juhul võivad need pimestada teisi ja halvendada sinu enda nägemist.
• Kontrolli rehvide mustrisügavust ja vanust.
  Talverehvide lubatud mustrisügavus 3 mm ei taga turvalisust – mustrit peaks olema vähemalt 5 mm. Väga vana rehv muutub kõvaks plastikuks ja kaotab haardevõime, mistõttu üle 10 aasta vanuseid rehve ei soovitata kasutada ka siis, kui muster paistab korras.
• Kaskokindlustus pakub südamerahu
  Võimalusel sõlmi kaskokindlustus, mis katab remondikulud ka siis kui ise liiklusõnnetuse põhjustad. BTA kaskokindlustus sisaldab vaikimisi ka n-ö metsloomakaitset, mis tähendab, et kokkupõrkel looma või linnuga on omavastutus 0 eurot.

Video: Vältimatu kokkupõrge põdraga.