Õnnetusjuhtum raputab valusalt Eesti perede niigi nappi eelarvet

Õnnetused tabavad sageli kõige ebasobivamal hetkel ning tõsisematel juhtudel satub lisaks tervisele löögi alla ka pere majanduslik toimetulek, sest ootamatu töölt eemalolek vähendab sissetulekuid, aga kohustused jäävad. BTA kindlustusekspert jagab nõuandeid ja soovitab läbi mõelda, kuidas pere ootamatusega paremini toime tuleks.

Õnnetused tabavad sageli kõige ebasobivamal hetkel ning tõsisematel juhtudel satub lisaks tervisele löögi alla ka pere majanduslik toimetulek, sest ootamatu töölt eemalolek vähendab sissetulekuid, aga kohustused jäävad. BTA kindlustusekspert jagab nõuandeid ja soovitab läbi mõelda, kuidas pere ootamatusega paremini toime tuleks.

BTA kindlustusekspert Jana Mängeli sõnul algab turvatunne ja parem ootamatustega toimetulek sellest, et pere mõtleb läbi, millised olukorrad neid kõige tõenäolisemalt mõjutada võiksid.

Valdav osa Eesti inimestest ei kogu järjepidevalt sääste ega planeeri pikaajalisi investeeringuid. Kuigi Statistikaameti andmetel on kodumajapidamiste säästumäär viimastel aastatel kasvanud, püsib see endiselt madal. 2024. aastal ulatus see 7,3 protsendini ehk Eesti peredele jäi pärast tarbimiskulutusi keskmiselt veidi üle seitsme protsendi netosissetulekust alles. Euroopa Liidu keskmisele, mis on 14,5 protsenti, jääb Eesti näitaja siiski märkimisväärselt alla.

Täiskasvanute vigastused löövad kõige valusamalt sissetulekut

Õnnetuse tõttu töölt eemalolek tähendab sageli väiksemat sissetulekut, kuid kõik kohustused jäävad: laenud, liisingud ja igapäevased arved. “Kodune lõikevigastus, mis lõpeb EMO-s õmblustega, kukkumisel murtud reieluu, ehitusel redelilt kukkumine või saagimisel saadud sügav haav – need on vaid üksikud näited olukordadest, kus vigastus paneb tööelu mõneks ajaks pausile,” toob Mängel näiteid. „Tavapärane küsimus, mis selliste õnnetuste puhul tekib, on: kuidas ma nüüd hakkama saan? Füüsiline valu paraneb, aga majanduslik pinge võib jääda.“

Kui inimene peab töövõimetuslehel olema, on esimesteks nädalateks sissetulek sageli väiksem. Vähenenud töötasu aitab osaliselt kompenseerida õnnetusjuhtumikindlustus, mis hoiab pere eelarvet perioodil, mil tavapärane sissetulek on õnnetusjuhtumi tõttu väiksem.

Samuti hüvitab õnnetusjuhtumikindlustus põhjendatud ravikulud, mida riiklik ravikindlustus ei kata, näiteks taastusravi, abivahendite rent või arsti poolt määratud ravimite ost.

Ka kõige keerulisem „mis siis kui?“ tuleb läbi mõelda

Mängeli sõnul on ebamugavate teemade vältimine inimlik, kuid just raskete stsenaariumite puhul on ettevalmistus kõige olulisem. „Keegi ei taha mõelda võimalusele, et õnnetus võib tuua kaasa püsiva puude või võtta elu. Aga mõnikord on just neist olukordadest rääkimine see, mis annab perele kõige suurema turvatunde,“ ütleb ta.

“Tähtis on sellisteks puhkudeks valida vastavalt pere vajadustele sobiv kindlustuskaitse, nii et raskel hetkel püsiks vähemalt majanduslik turvatunne. Õnnetusjuhtumi kindlutuskaitseks püsiva puude või surma korral on BTA-s võimalik määrata ka summa üle mitmesaja tuhande,” selgitab Mängel ja rõhutab, et iga pere peaks läbi mõtlema kindlustuskaitse suuruse, mis aitaks lähedastel keskenduda toimetulekule ja taastumisele.

Koolist eemaloleku ajal appi eraõpetaja

Laste vigastused on tihti seotud argipäevase ja tavalise tegevusega: kehalise kasvatuse tunnid, vahetunnis jooksmine, trennid või ka kodused meisterdamised. Mängel on viimastel aastatel kokku puutunud mitmesuguste juhtumitega. Näiteks väänas üks laps kehalise kasvatuse tunnis jala nii õnnetult välja, et ei saanud sellele toetada või teine laps, kes vigastas jalgpalli mängides tugevasti varvast. Lisaks meenus talle väga tõsine juhtum lapsest, kes põletas kuuma vahaga käelaba ning kaotas 40% käe nahast ja vajas pikka taastumist.

Sellistes olukordades ei mõtle pere enamasti raha peale, sest fookus on lapsel. Kuid kui koolist tuleb eemal olla mitu nädalat, tekib küsimus, kuidas vältida mahajäämust. Eraõpetaja palkamine võib sel hetkel olla ainus viis õppetöös järje peal püsida. See on ka koht, kus õnnetusjuhtumikindlustus võib perele praktiliselt abiks olla, sest katab eraõpetaja kulud.

Samamoodi rõhutab Mängel lapse emotsionaalse tervise olulisust. „Taastumine ei ole ainult füüsiline. Kui laps on kurb või ärev, võtab ka paranemine kauem aega,“ ütleb ta. Väike rõõm, näiteks kinoõhtu, lemmikmaiustused või meisterdamiskomplekt – aitab lapse meeleolu parandada ja mõtted mujale viia. Vähem on teada võimalus, et need kulud saab BTA kindlustuse kaudu hüvitada. Seda just siis, kui taastumine venib pikemaks kui esialgu loodeti.

Valmisolek ei hoia õnnetusi ära, kuid leevendab nende mõju

„Me ei saa õnnetusi ära hoida. Aga me saame läbi mõelda, kuidas pere tuleb toime juhul, kui ootamatuse tõttu tavapärane elurütm järsku muutub,“ soovitab Mängel.

Tema sõnul on see eelkõige praktiline eluplaneerimine: teadmine, et kui ravile ja taastumisele kulub aega või kui juhtub kõige halvem, siis on olemas puhver, mis aitab pere turvatunnet hoida.

BTA eksperdi 4 soovitust, et ootamatusteks paremini valmis olla

• Mõtle läbi, kes sinu peres kõige haavatavam on.
  Lapsed, spordiharrastajad, füüsilist tööd tegevad täiskasvanud ja perekonna peamine tuluteenija.
• Arvuta, mis juhtub, kui sissetulek paari nädala jooksul väheneb või puudub.
  See ei pea olema detailne Excel. Piisab kui tead, millised kulud on vältimatud. Mõtle läbi, kas on olemas lahendus, mis sellises olukorras toetab, siis kulgeb ka taastumine rahulikumalt.
• Laste puhul mõtle ka emotsionaalsele taastumisele.
  Rutiin, tugi ja väikesed rõõmud on osa tervenemisest. Mõned kindlustused katavad neid kulusid just selleks, et lapse meeleolu ja paranemine ei kannataks.
• Kindlustuskaitse suuruste osas pea nõu spetsialistiga.